Ruõcclaž meerpeällõõǥǥ EU-vaalprogramm 2024

ÕÕUTVEÄKKA

Meidän Eurovaaliehdokkaat löydät tästä.

1. Õõutveäkka õhttsaž da ooumažvuõʹlǧǧi Euroopp årra

Ruõcclaž meerpeällõk haaʹlad jueʹtǩǩed tuâj Euroopp rääuh, snäätnasvuõđ da tuõrvv-vuõđ peäʹlest. Haaʹleep unioon koʹst vuõiggâdvuõttriikkvuâđđjurddi ciʹsttjet da tällõs vuäitt šõddâd. Tuʹmmstõõǥǥid âlgg tuejjeed ââlda meerla. EU:st feʹrttai ciʹsttjed pääiklaž da meersaž tuʹmmstõktuâj.

Populiism da ruõbddvuäʹljesbeäʹl vaaiktõs lâssan. RKP haaʹlad liberaal peällõkkân vuâsttlâʹstted täid viõǥǥid da reâuggad raʹvves da õhttnaž Euroopp peäʹlest, koʹst vuõiggâdvuõttriikkvuâđđjuurd, ooumažvuõiggâdvuõđ da puki õõutnallšem ärvv liâ kõskkpääiʹǩest. Reâuggap ainsmâʹttem diõtt ǩiõlluuʹccbõs joouki da jeeʹres uuʹccbõs joouki vuõiggâdvuõđ da eeʹttkâsttmõõžž veeʹzz EU:st.

EU šorrnummuš lij tän peeiʹv vääžnai kõõččmõš. Tuäivtep ođđ jânnmid tiõrv pueʹttem, leša tõin âlgg tiuddâd vuäzzlažvuõttmääinaid, mâta vuõiggâdvuõttriikkvuâđđjuurd. Pukin vuäzzlažriikkin âlgg cõggâd da tuâsttad neezznid tillʼlõõvi viõkkvääʹld di tuõrvvâd seksuaal- da sooǥǥbieʹll uuʹccbõs joouki vuõiggâdvuõđid. EU âlgg juäʹtǩǩed Ukraina tuärjjummuž nuʹt sääldtallašnalla ǥu tällõõzzlânji, da Ruõššjânnam âlgg piijjâd vasttõʹsse.

RKP haaʹlad:

što Lääʹddjânnam lij proaktiivlaž da raajji tåimmai EU:st
što EU kässjââtt vuäzzlažriikki laaʹjjid, kook liâ vuâstta ooumažvuõiggâdvuõđid leʹbe vuõiggâdvuõttriikkvuâđđjurddi, pueʹtǩǩeeʹl tõi EU-tuärj
što tääʹssärvvtuâj oouʹdeet da vääʹldet lokku juõʹǩǩ tuʹmmstõktuâjast

što Euroopp parlameeʹntin lij põõšši išttâmpäiʹǩǩ Brysslest
što Ålaʹndde uuʹdet päiʹǩǩ Euroopp parlameeʹntest
što loopptet čiâssääiʹj serddmõš kueiʹt vuâra eeʹjjest EU:st
što raiʹskkjummuš meärtõõlât miâsttmõõžž vääʹn vuâđald raŋŋstemvuâllsaž tueʹjjummšen veeʹzz EU:st
što EU juätkk lääʹmesoummui vuõiggâdvuõđi raavummuž

2. Õõutveäkka oʹnnstep ruânn seerdast

Pâi õõutveäkka vueiʹttep peälštõõttâd äimmõsmuttâz vuâstta. Leäʹp juʹn ååʹn oʹnnstam raajjâd õhttsaž vuõiggvuõđmeâldlaid, ǩeâllʼjeei da viõkkšõs räʹtǩǩummšid. Torkkjestt âlgg mäʹhssed. Piâstkaaup âlgg oouʹdeed EU piâstt-täävtõõzzi mieʹtt.

Ruânn serdd, kååʹtt lij räʹtǩǩeei vääžnai äimmõstäävtõõzzi âsttjem diõtt da Lääʹddjânnam staanvuõđ da jiijjâsvääʹrrvuõđ raaveem diõtt, taʹrjjad jõnn vueiʹtlvažvuõđid, jeäʹrben Lääʹddjânnam tåimmjeen jååʹđteeʹjen ođsmõõvvâm energia da teknologia suõʹrjest.

Kaʹnntep EU, kååʹtt fiʹttai da ciʹsttai vuäzzlažriikki jiijjâsnallšem åårrmõõžžid da juätkk tuâj luâđ määŋghämmsažvuõđ peäʹlest. EU rool Nuõrttmiâr kuõskki kõõččmõõžžin lij vääžnai, da meeʹst âlgg vueiʹtlvâʹstted ǩeâllʼjeei kueʹllšeellmõš.

RKP haaʹlad:

što EU šiõttad kõskktäävtõõzzid piâsttji ǩieʹppummšen ekka 2040 mõõneeʹst âsttjem diõtt nollpiâsttjid ekka 2050 mõõneeʹst
što EU vuäǯǯ tällõõzzlaž pâjjnummuž lââʹzzteeʹl ruânn seerd
što EU puätt energia beäʹlnn jiijjâsväärrliʹžžen
što EU:st liâ õhttsaž põõrǥâsvasttõsvuâkkõõzz
što EU tueʹjjad tuärjjeem diõtt ooudâsviikkâmjânnmid äimmõsmuttsa šiõttlõõvvmõõžžâst
aktiivlânji oouʹdad õhttsaž tååimaid aarktlaž kõõččmõõžžin EU tääʹzzest
årstâtt šlaaji sooǥǥteʹmesvuõʹtte hiâvvnem, seämmavuâra pââʹsteeʹl tueʹjjeed taarbšeei tååimaid pääiklaž tääʹzzest tâʹl, ǥu populaatio šâʹdde nuʹt šurrân, što tõk räjja vaar jieʹllemvuõʹjjid leʹbe jeeʹres šlaajid
što EU tueʹjjad tuâj jårrõställõõzz ooudâsviikkmõššân

3. Õõutveäkka čuõvteei da innovatiivlaž Euroopp årra

Puõʹttiäiʹǧǧ vuâđđââvv õllkvaliteeʹtt õõʹnni škooultõʹsse, tuʹtǩǩummša da innovaatioid ǩeâšttõõttâmoodd da reâuggvuõđ ainsmâttmõššân. EU mättʼtõõttivaajtõs-programm ERASMUS+ veäkka oouʹdeet meeraikõskksaž määttaid da harjjtõõllmõõžžid, mii lââʹzzat fiʹttjummuž da raavad nääiʹt EU.

Sâjjdâttmõõžž škooultõʹsse, kulttuuʹre, tuʹtǩǩummša da ooudâsviikkmõʹšše liâ räʹtǩǩeei Lääʹddjânnam globaal ǩeâšttõõttâmoodd beäʹlnn, jeäʹrben suõʹrjin, koin leäʹp jååʹđteeinallšem, mâta cleantech da digitaalʼlaž innovaatio. EU lääʹjjšiõttummuž õõlǥči oouʹdeed innovaatio, kook tuärjjee sosiaalʼlaž da ekolooglaž ǩeâllʼjemvuõđ di ruânn da digitaalʼlaž seerd. Täävtõssân lij tueʹjjeed Eurooppâst jååʹđteeinallšem vuʹvdd teâđ da innovaatio suõʹrjest.

RKP haaʹlad:

tuõrvvâd ǩeâllʼjeei pueʹttiääiʹj kaaggeeʹl meer škooultõstääʹzz
lââʹzzted ǩeâšttõõttâmoodd, puuʹtʼtemvuõđ da reâuggvuõđ EU:st saʹtssjeeʹl uuʹccid da kõskkšuurid põrggsid
raajjâd lââʹzz tuâjjpaaiʹǩid innovaatio da tuʹtǩǩummuž pääiʹǩ
väʹldded lokku kulttuur miârktõõzz tällõʹsse da pääiklaž õutstõõzzid EU:st

4. Õõutveäkka digitaalʼlaž ouddnummšest

Digitalisaatio âlgg äuʹǩǩeed pukid meerlaid da põrggsid. Mij visiost innovaatio, privaattlažvuõtt da kyberstaanvuõtt jåʹtte ǩiõtt ǩiõđâst. Haaʹleep uʹvdded meerlaid sij persoonteâđai vaaldšummuž. Ij ni ǩii vuäǯǯ kuâđđjed digitaalʼlaž pueʹttiääiʹj vueiʹtlvažvuõđi åålǥbeälla õhttsažkååʹdd digitaalsâʹsttem poodd. Lij vääžnai, što tuʹmmstõõǥǥ Lääʹddjânnam kriittlaž infrastruktuurâst liâ mij jiijjân ǩiõđin.

Digitalisaatio rääjj vueiʹtlvažvuõđid innovaatioid da šõddmõʹšše. Raajjâp samai pueʹr pirrõõzz altteei da uʹccpõrggsid. Staaʹnes da ååsklaž digitaalʼlaž infrastruktuur lij vääžnai. Reâuggap tõn peäʹlest, što EU rääjj čiõlgg vuâkkõõzzid kuånsstjieʹrm âânnmõʹšše. Teknologia âlgg kääzzkâʹstted oummu, ij nuʹbiooʹri

RKP haaʹlad:

što EU väldd jååʹđteeinallšem rool digitaalʼlaž teknologiai globaalâst ouddnummšest da šiõttad tõʹst raʹvves õõlǥtummšid privaattlažvuõʹtte da staanvuõʹtte
što tuʹmmstõõǥǥ digitaalʼlaž infrastruktuur neʹtt-tåimmlooʹvin liâ še juätkast meersaž äʹšš
što EU saʹtssai ođđ digitaalʼlaž teknologiai tuʹtǩǩummša, mieʹldd looǥǥeeʹl teknologia vaaiktõõzzâst pueʹrrvââjjmõʹšše.

5. Õõutveäkka ooumažvuõʹlǧǧi jânnmaseʹrddempolitiikk årra

Maaiʹlmveiddsõs kriis liâ jååʹđtam jânnmin čõǩǩeeʹji meäʹr šõddmõʹšše. Lij samai vääžnai, što Euroopp pâstt vueiʹnned åårrmõõžžâst åårrai vaʹǯǯtõõzzid ja õõutveäkka raajjâd viõkkšõs kanaalid jânnmin čõǩǩeei vuâsttavälddmõʹšše, kook vuâđđâʹvve meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžžid. Viikkâp ooudâs vuõiggvuõđmeâldlaž jânnmaseʹrddempolitiikk, integraatio da rasiism vuâsttlâsttmõõžž.

Reâuggveârlaž jânnmaserddmõš lij vieʹltʼtem meer âkkõõvvmõõžž vaaldšummuž diõtt da šõddmõõžž ooudâsviikkmõššân, kuuitâǥ muuʹttǩâni Euroopp veeʹrestuâjjlažõhttsažkåʹdden. Tuejjeep ÕM čõǩǩeeikonventio da vuõiggâdvuõđ tuõrvvpäikka di tuâsttap ooumažkaaup. EU:st âlgg ainsmâʹtted raʹvves ålggraajid da taʹrjjeed lääǥǥlaž jânnmaseʹrddemǩeäinaid tuõrvvâm diõtt pååđ liikkeemvuõđ unioon seʹst.

RKP haaʹlad:

što tuõrvvpäiʹǩǩooʒʒi vuäǯǯa vuõiggâdvuõđ riʹjttjeei vuõiggâdvuõttveäkka
što tåimmai piârriõhttummuš teâuddjââvv veeʹzz EU:st
što humanitaarla viisuum vääʹldet oʹđđest âânnmõʹšše
što meeraikõskksaž kriminaalvuõtt, mâta ooumažkaupp, årstââʹttet
što seeʹks vuästtmõš ǩieʹldet veeʹzz EU:st
što EU lij jååʹđteeinallšem globaal tåimmai veäʹǩǩvuõtt-tuâjast, kååʹtt teäddad viõkksânji tääʹssäärv veäʹǩǩvuõttpolitiikkâst
što põʹmmjeteʹmes oummuin leʹčči vuõiggâdvuõtt vieʹltʼteʹmes sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid EU:st

6. Õõutveäkka raajjâp Eurooppâst staaʹni

Aggressiivlaž Ruõššjânnam lij vaarr Euroopp snäätnasvuõʹtte. EU šõrrnummuš lij staanvuõttpoliittlânji vääžnai, ǥu määŋg jânnam liâ Ruõššjânnam juätkkjeei tiâdd vueʹlnn.

EU:st âlgg väʹldded šuurab vasttõs jiijjâs staanvuõđstes. Pukin EU-jânnmin õõlǥči leeʹd åskkai meersaž peälštõs seämma vuâra ǥu Nato õhttsažtuâj raaveet. Lääʹddjânnam kuʹǩes Ruõššjânnam raajjpääiʹǩest lij ääiʹjbu šuurab miârktõs da tät âlgg väʹldded lokku pueʹrben EU:st.

Diplomaattlaž tuâjj lij vääžnai rääuh da demokratia ooudâsviikkmõššân. EU âlgg tuâsttad da cõggâd riâššõõttâm kriminaalvuõđ, terroorvaarid, kybervaarid, hybriidvõʹlltummšid ja disinformaatio.

RKP haaʹlad:

što Ruõššjânnam ǩeässââtt Ukrainast da koʹrvvad tuejjeem pååʹmhid
što EU åugg- da staanvuõttpolitiikk kuõskki tuʹmmstõõǥǥ tuejjeet mieʹrrjäänbõõzzin
što siviilkriisvaaldšummuž õhttsažtuâj oouʹdeet da lââʹzztet
što EU tuejjad peälštemtarbbsi puuʹtʼtõõzz lââʹzztem diõtt
što EU oođad da raavad EU jåttlõs toiʹmmjem joouki teäggtõõzz
što EU tuâstt päärnai seksuaalʼlaž ääuktõõllmõõžž neeʹttest

7. Õõutveäkka raʹvves siiʹsǩmarkkni årra

Raʹvves siiʹsǩmarkkni veäkka ainsmâʹttep tällõõzzlaž šõddmõõžž, kååʹtt rääjj pueʹrrvââjjmõõžž veeʹzz uniooʹne. Reâuggap vuâkkõõzzid vuâđđõõvvi maaiʹlmkaaup peäʹlest, koʹst EU rääjj standaardid, koin liâ vaaiktõõzz še EU ååuǥbeäʹlnn. Tävvri, kääzzkõõzzi, kapitaal da oummui pååđ liikkeemvuõʹtte vuâđđõõvvi siiʹsǩmarkkân liâ lokkčouddi Euroopp lekkvuõʹtte.

EU:st âlgg leeʹd autonoomlab da ǩieʹppeed čõnnsallašvuõđ šurrvaaʹldin, mâta Ǩiinast da Õhttõõvvâmvaaʹldin, di raaveed tällõs- da teäʹǧǧlett EMU snäätnasvuõđ da šõddmõõžž ainsmâʹttem diõtt. Jõnn kauppsuåppmõõžž õõlǥči tuʹmmjed EU tääʹzzest. Kaʹnntep viõkkšab vuåppmõõžž da kõrrsab sanktioid vuäzzlažriikki vuâstta tuejjeen suåppum vuâkkõõzzid.

RKP haaʹlad:

što EU juätkk õõʹnnisuõj pueʹrummuž õhttsaž šiõttõõllmõõžž pääiʹǩ
raajjâd õhttsaž vuâkkõõzzid põõrǥâspiiđtummša da riikktuärjjõõzzid
što digitaalʼlaž siiskõs lij vuäǯǯamnalla soorčǩani tõʹst, koʹst EU seʹst leäʹp
tuâsttad piiđkârvvmõõžž, rääʹnes tällõõzz da korruptio veeʹzz unioonâst
što nuuʹbb EU-jânnma serddmõš reâuggam da mättʼtõõttâm diõtt lij hiâlpp
što EU kååʹmat noosk kaaupšemǩiõlddi

8. Õõutveäkka leäʹp tiõrvvsab pueʹttiääiʹjest

Ââʹnnep tiõrvâsvuõtthuâl vuâđđvuõiggâdvuõttân da čooudraajjʼjen meerlai pueʹrrvââjjmõʹšše. EU-meerliʹžžen tuʹst âlgg tobddâd åårrmõš staannʼjen pukin EU-jânnmin da tuʹst âlgg vuäǯǯad vuâđđtääʹzz sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâllkääzzkõõzzid soorčǩani tõʹst, koon EU-jânnmest leäk. Õhttsaž tuʹtǩǩummuž da pueʹrmõs vuõʹjji juâkkmõõžž pääiʹǩ vueiʹttep pueʹreed tiõrvâsvuõtthuâll- da puõccihåiddsueʹrj.

Pandemia da jeeʹres tiõrvâsvuõttkriis jiâ toobd raajid. Ǩiččlõõttâp raaveed EU vaalmâšvuõđ da kapasiteeʹtt kriisvuõʹjjin. Reâuggap ainsmâʹttem diõtt talkksi vuõkksõs da tääʹssärvvsa vuäǯǯamvuõđ EU:st. Tiõrvâsvuõtt- da pueʹrrvââjjamvaaiktõõzz âʹlǧǧe väʹldded veiddsânji lokku EU tuʹmmstõktuâjast.

RKP haaʹlad:

što Lääʹddjânnam väldd aktiivlaž rool euroopplaž tiõrvâsvuõtt-teâđ raajjmõõžžâst
što EU oouʹdad geneerlaž talkksi puuʹtʼtõõzz da ođđ håiddmõõntõõllmõõžži ooudâsviikkmõõžž
što eurooppneeʹǩǩ liikkee jäänab takai tiõrvâsvuõđ pueʹreem diõtt
što EU oouʹdad meertiõrvâsvuõđ jeeʹres taaʹzzin.

9. Õõutveäkka šâddeep määdd da puuʹtʼtep porrmõõžž

Ǩiččlõõttâp EU seʹst raajjâd õhttsaž mäddtäällpolitiikk da kuʹǩes äiʹǧǧkõõsk meäʹccpolitiikk, kook oouʹdee ǩeâllʼjemvuõđ, kaʹnntemvuõđ da staanvuõđ mij puuʹtʼteeʹjid. Huâllainsmâttmõõžž ainsmâʹttem diõtt meeʹst âlgg leeʹd veärraaunâspuuʹtʼtõs veeʹzz EU:st še kriisäiʹǧǧen. Lij vääžnai ainsmâʹtted õõʹnnʼji staanvuõtt šiõtteeʹl õll õõlǥtummšid puhttumveärraunnsi veärraaunâs-staanvuõʹtte, eettlažvuõʹtte da pirrõsǩiõččâmvuõʹjjid. Seämma-ääiʹj ǩiččlõõttâp viikkâd ooudâs âʹlddporrmõõžž tuärjjeem diõtt nuʹt pirrõõzz ǥu reâuggvuõđ.

Lääʹddjânnam feʹrttai leeʹd ooudâstjooʹtti ǩeâllʼjeei meäʹcctäälast ǥu pueʹreed meäʹccindustria vueiʹtlvažvuõđid oouʹdeed ǩeâllʼjeei ouddnummuž.

RKP haaʹlad:

što mädd- da meäʹcctääl vueʹǩǩâttmõš Lääʹddjânnmest lij še juätkast vueiʹtlvaž
što meäʹccpolitiikk âlgg še juätkast leeʹd meersaž äʹšš
raaveed alggpuuʹtʼteeʹji sââʹj veärraaunâskuällsest
što EU puõʹtti šorrnummuš vääʹldet lokku õhttsaž mäddtäällpolitiikkâst
ainsmâʹtted lääʹdd kueʹllšeeʹllemindustria tåimmamoudldõõzzid
väʹldded lokku da kompensâʹstted mäddtääl puuʹtʼtem illnjiõlõõǥǥ EU:st
juäʹtǩǩed tuâj antibioottresisteeʹnsi ǩieʹppummšen EU:st.