Ââlda tuu – RKP vuʹvddvaalprogramm 2022

Mâʹst vaalin lij kõõččmõš?

Sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõll oođõs pohtt miʹjjid vaalčuuʹǩǩid ođđeeʹjjmanu 23. peiʹvv 2022 jiõnsted aaibâs ođđ vaalin, vuʹvddvaalin. Vasttõs Lääʹddjânnam Sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõlâst da peälštemtuåimast lij jueʹtǩest 21 pueʹrrvââjjamvuuʹdest da Heʹlssen gåårdest. Vaʹljjeep täin vaalin oummid, kook meäʹrree hååidstad da peâmmstad.

Välddõs, pueʹrrvââjjamvuʹvddvälddõs, meäʹrrad, måkkmen täk kääzzkõõzz kuâsttje jueʹtǩest. Tõt lij pueʹrrvââjjamvuuʹd õllʼjummõs meäʹrreei orgaan – da tõn hääʹmee väʹlddõsneeʹǩǩ, koid vaʹlljeet vaalin 23. ođđeeʹjjmannu. Heʹlssen gåårad lij jiiʹjjes vuʹvdd. Heʹlssnest jeät reâššu vuʹvddvaalid, peʹce lâʹnnstuʹvrri huâll še täin tuâjain.

Ǩii vuäǯǯ jiõnsted?

Vuʹvddvaalin jiõnstemvuõiggâdvuõttneǩ lij juõʹǩǩkaž mââimõõzzâst jiõnstempeiʹvven 18 eeʹǩǩed teâuddjeei person, koon dommkåʹdd lij 51 peiʹvved ouddâl vaalpeeiʹv kå- pueʹrrvââjjamvoudda kuulli kåʹdd. Jeeʹres ko EU vueʹssbieʹllvaldia meerla lij õlggâm jälsted Lääʹddjânnmest kueʹhtt eeʹǩǩ, što son vuäǯǯ jiõnsted vuʹvddvaalin.

Mäʹhtt jiõnstummuš šâdd?

Vuäitak jiõnsted vuʹvddvaalin veerǥlaž vaalpeiʹvven jiiʹjjad jiõnstempääiʹǩstad leʹbe ouddǩiõʹtte mõõn täättas ouddlestjiõnstempääiʹǩest Lääʹddjânnmest leʹbe ålggjânnmin. Veerǥlaž vaalpeiʹvv lij pâʹsspeiʹvv ođđeeʹjjmannu 23. peiʹvv 2022. Ouddǩiõʹtte jiõnstummuš riâžžât Lääʹddjânnmest 12.-18.1.2022 kõskksaž äiʹǧǧen.

Mõõn diõtt jiõnsteʹčem?

Vaalin vaʹlljeet pueʹrrvââjjamvuuʹd välddõõzz, koin lij õllʼjummõs mieʹrreemväʹldd pueʹrrvââjjamvuuʹdest. Väʹlddõsneeʹǩǩ vuäǯǯa vääʹld tuʹmmjed, koʹst da mäʹhtt samai tuu pueʹrrvââjjamvuuʹd kääzzkõõzzid riâžžât.

Vaalkruugg

Juõʹǩǩ pueʹrrvââjjamvuʹvdd häämm vaalkruugg. Juõʹǩǩ pueʹrrvââjjamvuuʹdest lie jiiʹjjes võboršeeʹǩǩ, da tuu vuäitak jiõnsted õõut samai tuu pueʹrrvââjjamvuuʹdstad võboršeʹǩǩen åårrai võboršeeʹǩǩ.

Kaaunak lââʹssteâđaid vaalin vuõiggâdvuõttministeria seeidast vaalit.fi.


Pukin lij vuõiggâdvuõtt õllkvaliteettlaž hoiddu da piõmmu.

Puki vuõiggâdvuõtt šiõǥǥ håidd- da peâmmkääzzkõõzzid âlgg staaneed še pueʹttiääiʹjest, jälstempääiʹǩest da puåttitääʹzzest huõlǩâni. Ooumaž âlgg leeʹd håiddkääzzkõõzzi kõõskâst. Škooultum håiddpersoonkååʹdd vuäǯǯamvuõtt lij õhtt Lääʹddjânnam kõskksaž pueʹttiääiʹj kõõččmõõžžin, da meeʹst feʹrttai saʹtssjed nuʹtt škooultempaaiʹǩi lââʹzztummša ǥo še personkååʹdd tuâjjpueʹrrvââjjma.

RKP:ǩǩe lij vääžnai, što håiddkääzzkõõzz šâʹdde njueʹbǯǯlab, poka pueʹrrvââjjamvuuʹd vaʹsttee sosiaal- da tiõrvâsvuõđ- da puõccihååid kääzzkõõzzin. Mij uuʹccab puõccipõõrtin puätt leeʹd kõskksaž rool ođđ pueʹrrvââjjamvuuʹdin da tõk âʹlǧǧe vaajjâd taʹrjjeed määŋgbeällsaž håiddkääzzkõõzzid ââlda tuu. RKP haaʹlad, što uuʹcces puõccipõõrtid tõi tåimmjummši vueʹleem sââʹjest viiǥǥât ooudâs.

Håiddstaan âlgg teâuddjed. RKP:ǩǩe õõutverddsaž miõlltiõrvâsvuõttkääzzkõõzz, koid še psykoterapia kooll, lie vääžnai. Tuʹst feʹrttai vuäǯǯad ääiʹj vuâđđtiõrvâsvuõtthuâl vuâsttavälddmõʹšše čiččâm peeiʹv määʹttest. Taarbšep privatt da kuälmad sektoor tiuddeed õõlmlaž håiddkääzzkõõzzid, što sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâll tåimm pueʹrmõs vueiʹtlvaž nalla.

Digitaalʼlaž kääzzkõõzz âʹlǧǧe hiâlptted õhttvuõđ välddmõõžž hååid vuäǯǯma. Meeʹst feʹrttai kuuitâǥ muʹštted, što liâđǥlaž äʹšummuš ij vueiʹt koʹrvveed persoonlaž kääzzkõõzzid.

Teäʹddeep vasʹtteemnallšem ekonomiapolitiikk pukin pueʹrrvââjjamvuuʹdin. RKP ij haaʹled, što oođõs veekk obbpiiđtääʹzz pâjjnummša. Ǩeâllʼjemvuõtt âlgg leeʹd luâđlaž puk pueʹrrvââjjamvuuʹd tåimmjummša ouddmiârkkân ǩeâšttjâttmõõžžin.

Lääʹdd ruõcclaž meerpeällõk haaʹlad, što säʹmmlai vuõiggâdvuõtt håidd- da peâmmkääzzkõõzzid jiiʹjjes jieʹnnǩiõlin staaneet.

Vuâđđtiõrvâsvuõtthuâll, njääʹlm tiõrvâsvuõtthuâll, spesiaalpuõccihåidd, sosiaalhuâll, škooulneǩ- da mättʼtõõttihuâll, puärrsihåidd, miõlltiõrvâsvuõtthuâll, peäʹnechuõll, lääʹmeskääzzkõõzz da peälštemtuåimm seʹrdde pueʹrrvââjjamvuuʹd vasttõʹsse.

Vuâđđtiõrvâsvuõtthuâll — ââlda tuu, ko taarbšak tõn

Ko puõccjak, tuʹst feʹrttai vuäǯǯad jåʹttlânji ääiʹj dåhttra huõlǩâni tõʹst, koon åʹrnn jânnam jälstak. Õlmmlaž håiddkääzzkõõzz âʹlǧǧe leeʹd ââlda tuu. Vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad vieʹǩǩ da tuärjjõõzz tâʹlles, ǥo tõid taarbšet, lij vääžnai, da kuâskk še njääʹlm da paaʹni hååid. Še põʹmmaiteʹmes oummin lij vuõiggâdvuõtt tiõrvâsvuõtthuõllu.

Spesiaalpuõccihåidd — mååžna kõõsk tueʹǩǩen da õlltäʹssʼsiʹžžen

Haaʹleep, što ââldmõs kååʹccempuõccipõrtt lij mååžna kõsk tueʹǩǩen tuʹst teʹl ko taarbšak spesiaaldåhttar hååid. Miʹjjid lij vääžnai, što vuäǯǯak hååid da tuärj, mõõn taarbšak krååʹma tõʹst, što tuu stuʹvrrjet pääiʹǩest nobba. Mij universiteʹttpuõccipõõrtin lie vääžnai spesiaaltuâj da tõi teäggtõs âlgg leeʹd riʹjttjeei. Kõõskõspuõccipõrttân lie kõskksaž sââʹjest tuåimmai puõccihååid ǩiõččâmvueʹjjest.

Sosiaalhuâll — veäʹǩǩ uʹvddemnalla vuõiʹǧǧest da vuõigg-ääiʹjeld

Haaʹleep raaveed tååimid, koin cõõggõõđât jiõggsaž pannvââʹjj da čårrõõttmõõžž. Ouddcõõggõõtti tååim, ääiʹjeld kässjõõttmõš da määŋgämmatlaž õhttsažtuâjj lie tän tuâjast čooudšââʹjest. Obb piârri lokku välddmõš jeeʹresnallšem vaiggâd sõõʹjin lij vääžnai, što tuärj da vieʹǩǩ vueiʹtet taʹrjjjeed nuʹtt puârast ko pâi vuäitt.

Päärna, nuõr da piârri — pueʹrrjieʹllem vuâđđ šâdd ääiʹjeld.

Meeʹst lij Lääʹddjânnmest priima õõlmlaž päärnaivuäpstõõǥǥ da tõk õõutsââʹjest škooulneǩhuâlin, mättʼtõõttihuâlin da päärnaisuõjjõõzzin räʹjje vääžnai piârrji aarǥ tuärjjeei obbvuõđ. Haaʹleep, što vuäpstõktåimmjummuš juätkkai še mâŋŋa dõʹst ku päärnaž lij teâuddjam kutt eeʹǩǩed.

Šõddummušjuâkksi mieʹrr lij ǩeäppnam kõrrsânji, pääiʹǩ âʹlǧǧe leeʹd pukid.

Saʹtssjummuž päʹrnnpiârrji da puärrsi tuärjjummša lie viõkkšaž nääʹl uʹvdded staan heäjas sââʹjest åårrai oummid.

Meeʹst feʹrttai ååʹn koronapandemia mâŋŋa čiõŋlmõõvvâd miõlltiõrvâsvuõđ heämmõõzzi hoiddu, jeäʹrben nuõrroummu kõõskâst. Meeʹst feʹrttai staaneed škoouli da mättʼtõõttihuâl kõskksaž õhttsažtuâj tåimmjemvuõđ ođđ pueʹrrvââjjamvuuʹdi aʹltteen toimmjummšses.

Puärrsikääzzkõõzz — staani puäʹresvuõtt

Puäʹrrsab oummu lie šorrneei narodjoukk da vääžnai resurss mij õhttsažkååʹddest. Tuʹst feʹrttai leeʹd vueiʹttemvuõtt jälsted dååma nuʹtt kuuʹǩǩ ko haaʹlääk da vââjak da tuʹnne âʹlǧǧe leeʹd taʹrjjeemnalla jeeʹresnallšem jälstemkääzzkõõzz ââlda tuu. Roodnairuåđpeâmmji tarbb šorran čõõđ ääiʹj. Roodnairuåđpeâmmji tueʹjjääm tuâj ǩieʹppad suutki pirrsaž håiddpaaiʹǩi taarb. Lij vääžnai, što čuäʹjtep, što mij uʹvddep äärv roodnairuåđpeâmmji tuõjju nuʹtt, što huâllap sij pueʹrrjieʹllmest.

Peäʹnechuõll — viõkkšaž veäʹǩǩ ääiʹjbeäʹlnn

Narkotiikki da alkohool puästtad âânnmõõžž ouddǩiõʹttecõggmõʹšše âlgg saʹtssjed da puästtad õõnni âʹlǧǧe mij miõlâst vuäǯǯad viõkksaž vieʹǩǩ. Ođđ pueʹrrvââjjamvuuʹd âʹlǧǧe väʹldded aktivlaž välddõk peäʹnechuâl ouddǩiõʹttecõggmõõžžâst da ǩieʹppummšest. Peäʹnechuâll õõlǥči leeʹd pueʹrben ko ânnʼjõžääiʹj čonnum miõlltiõrvâsvuõtthuõllu.

Lääʹmeskääzzkõõzz — vuässâʹtti õhttsažkåʹdd

Haaʹleep vuässâʹtti õhttsažkååʹdd, koʹst pukid ââʹnet vuõiggvuõđmeâldlânji. Lij vääžnai, što lääʹmes oummid taʹrjjeet sij taarbšam kääzzkõõzzid da jeeʹresnallšem tuärjjmaallid âʹlddkääzzkõssân. Pukin âʹlǧǧe leeʹd vueiʹttemvuõtt viikkâd čõõđ jiiʹjjes juʹrddjid da puki jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ õõlǥči ââʹnned ciistâst.

Peälštemkääzzkõõzz — staani õhttsažkåʹdd

Õõutverddsaž peälštemkääzzkõõzzi vuäǯǯamvuõtt juõʹǩǩåʹrnn mij jânnmest da riʹjttjeei ǩiõllsiltteei personkåʹdd peälštemkääzzkõõzzin lie mij staanvuõʹtte tuõđi vääžnai tueʹjjeei. Suåppmõščackkeemkååʹdd da VPK-tåimm di jiõččvääldlaž miârrpeälštemtuåimm lie vääžnai da tõin lij kõskksaž miârkktõs Lääʹddjânnam peälštemkääzzkõõzzi staanummšest.